laupäev, 2. oktoober 2010

1 nadal

Teen siis oma esimese sissekande nagu lubatud sai:)
Lend moodus ilma probleemideta, paha mul ei hakanud, aga lendamine ikkagi ei meeldi. Saksamaal istusin lennujaamas seitse tundi:( Saksamaalt USA-sse lennates sai sealt igasugu haid jooke, soovi korral. Mina piirudsin ainult mahla ja veega, kuigi korra kais mote peast labi, et votaks valget veini:D Ainult motteks see jaigi, sest kartsin, et akki hakkab paha vms..
Soogid oli lennukis kohutavad. soin valget vorsti, rohkem ei taha.

Esimese nadala veetsin New Jerys akadeemias. Meid oli kokku 106 tudrukut ja umbes 4 poissi. Meid jaotati kahte gruppi ja mina kuulusin sellesse, kes hakkasid hoidma vastsundinuid.( meid oli 12). Oppisin juurde palju uut, kuidas vastsundinute eest hoolitseda. Paevad oli vaga pikad. Algasid kell 6.00 ja loppesid 22.00. Yhes toas olin Slovakkia ja Argentiina tudrukuga, nad olid vaga toredad. Avastasin, et minu inglise keel on vaga hea, vorreldes Prantsuse, Poola voi Taimaa tudrukutega:) Teisipaeva ohtul oli ka voimalus minna New Yorki, aga sda ma ei teinud. Laksin New Jersey kaubanduskeskusesse:D
Kolmapaeval, aga voitsin tasuta soidu New Yorki ja Manhattanile:) Meil korraldati mingisugune voistlus.

Alates neljapaevast olid ilmad vaga kehvad. New Yorgi piirkonnas olid tormid. Palju neljapaevased lennud jaeti ara ja tudrukud pidid tagasi tulema. Kuna mina pidin alles reedel minema, siis lootust oli:)
Neljapaeva ohtul oma tuppa minnes avastasin, et minu voodi oli ara viidud.:D
Reedel oli ilma vaga tuuline ja vihmane ning oli oht, et lend jaab ara. Lend ara ei jaanud kull, aga valjus hiljem. Muidugi pidin ma minema kahe lennukiga ja umber istusin Washingtonis. Columbias ootasid mind juba Michele ja Jassen koos Ava ja Violetiga. Neilt sain uhe suure kallistuse ja alustasime soitu kodu poole. Ohtul grillisime, vaatasime pilte ja raakisime juttu.
Michele ema saatis mulle kulleriga lillekimbu, et tervitada mind nende perekonnas.

Praeguseks lopetan. Laupaevast ja puhapaevast kirjutan monel teisel korra. andke mulle andeks kui on raske lugeda, aga klaviatuuril teatud tahed puuduvad.
Kuna mul on nii palju, mida tahaks kirjutada, siis ma huppan uhelt motelt teisele ja jutt voib olla segane, aga ma uritan ennast parandada.:)
Pilte saab naha siis, kui ma endale fotoka ostan.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar