Ei ole siia juba pikalt midagi kirjutanud ja ei kirjuta ka enam. Lihtsalt enam ei jõua ega viitsi ning pealegi midagi peab jääma rääkida ka siis, kui kodus olen:)
Pealegi enam ei ole kaua jäänud kui tulen (4 nädalat) ja kõik saavad siis oma uudishimu rahuldada.

1.07-04.07

Meil toimusid siin suured 4. juuli pidustused. terve nädalavahetus oli ainult üks suur pidu ja rohkelt ilutulestikku. Mina veetsin nädalavahetuse Columbias Marina juures. Käisime peol reede ja laupäeva õhtul ja väga vinge oli. Hea oli üle pika aja jälle väja saada ja tantsida, teate ju küll kuidas mulle meeldib seda teha:D
Reede õhtul käisime baaris nimega "Liberty", mina, Marina ja Michael (üks sõber, kes on politseinik) ta oli kaine autojuht:D Saime seal tutavaks ühe inglasega, Adrian...aktsendist oli kohe aru saada, et ei ole ameeriklane. Koju jõudsime umbes kahest, aga meil oli vaja veel Marinaga üleval istuda ja jutustada nii 3.30ni.
Järgmisel päeval ärkasime kell 12.30..ma ei ole siin viibides enne nii kaua maganud! Nii mõnus oli:) Pidime randa minema, aga kuna ärkasime nii hijla siis otsustasime, et ei ole mõtet sõita, kuna sõit võtab aega 2 tundi, siis mõned tunnid seal ja tagasi...läksime hoopis shoppama! See oligi parem tegevus..tuleb ju igat võimalust veel ära kasutada nii kaua kui siin olen:)

Laupäeva õhtul läksime jälle välja, seekord olime ainult kahekesi ja sõitsin mina. Koju jõudsime umbes 1 ajal.

Pühapäeval läksime loomaaeda, kuna Marina pole seal veel enne käinud. Järjekordselt oli väga lõbus päev. Päris koju jõudsin õhtul kella 5 aeg ja läksin kohe trenni ning oligi päev läbi.
Esmaspäev oli 4.juuli ehk siis vaba päev kõigile tööinimestele. Hommik algas 7.30..kell 9 läksid tüdrukud magama ja peale seda läksin nedega parki.
Õhtul läksin viis Jassen mind veesuuskadega sõitma. Kodust lahkudes ei osanud ma sõita ei kahe ega ühe suusaga, tagasi tulles oskasin sõita ühe suusaga:) See on nii äge!!!!
Vihma hakkas küll sadama, aga see mind ei heidutanud. Kahe suusaga sain püsti esimese korraga ja ühe suusaga teisel katsel,  esimesel korral libisesid käed käepidemelt ära.
Kõige pealt ma proovisin nii, et olin kahel suusal, siis paadi taga jätkuvalt sõites võysin vasaku jala suusat välja ja asetasin parema jala taha suusa peale. Hästi palju sain kiita ja hakkan juba ise ka uskuma, et olengi tubli:) SUPER ÄGE!! arvan, et pean hakkama seda kodus tiigi peal ka tegema...lol..:D
Issi kaeva tiik suurmaks!!

Tahaksin veel korra soovida PALJU ÕNNE oma kallile õele ja pisikesele Mariile!! Loodan, et teil mõlemal oli/on üks igati tore päev.

Meie printsess Ava ei saa liivaga mängida, sest tema käekesed saavad mustaks. Nutu ja virisemist on palju kui üritad teda kas või liivale istuma panna. Tema ei taha, ainult süles on hea:) Olen (me) ta ära hellitanud. Sellegi poolest on ta üks väga vahva tüdruk ja minu parim sõber. Armastan neid mõlemaid väga!!! see on lihtsalt uskumatu kui südames nad mul on...hakkan neid väga igatsema!! Vähemalt on nüüd üks hea põhjus miks kõvasti tööd teha ja raha koguda, et saaksin tulla oma tüdrukutele siia uuesti külla, mida ma tahan kindlasti teha ja see on minu järgmine eesmärk.

Väike Olivia, aga arastab liivaga mängida ja eriti endale liiva suhu panna:) Ta lihtsalt on nii hea tüdruk, kes tahab ujuda ja mängida..Ta lausa palub, et palun ära hoia mind süles, tahan mängida!!!

Kuigi ka teml on hetki kui vajab hellust ja lähedust nagu me kõik:)

Tema kallistused on kõige paremad, sest ta ei anna neid igaühele ja mitte väga tihti. Tunnen ennast alati väga erilisena kui ta tuleb ja kallistab mind, mis juhtub peaaegu igal hommikul kui teda esimest korda näen.

Sünnipäevats kirjutan ka, aga seda juba siis kui mul on pilte ka lisada.

Ma muutun osavamaks:) Niimoodi võib veel asjagi saada. (isa ütleks sellepeale veel - kui  küm enne ära ei võta:D )

Sünnipäev

See on järgmine asi, millest kirjutan. Soovin juba varakult ära.

 PALJU ÕNNE AVA JA OLIVIA!!!!! saavad 24. juuni 1 aastaseks. Praeguste andmete kohaselt tuleb umbes 40 külalist.

Nädalavahetus sõbrannadega

Kapten paadis:)

Minul ei tahtnud see nööriga kiikumine kohe mitte välja tulla. Arvan, et asi oli selles, kuna seal ei olnud head kohta kust saaks hoo sisse:D Asi ei saanud ometi minu olla.

Kuna õhtul oli torm tulemas ja keegi veel koju minna ei tahtnud ning Jassen andis hea mõte, et tüdrukud võivad ööseks jääda ja saame kodus pidu pidada:) mis pidu lihtsalt koos istuda, veini juua ja tormi nautida.

Otsustasime siiki, et lähme enne suuremat tormi kuskile välja sööma. Läksime Rusty Anchorisse, mis asub järve kaldal ja seal on väga hea "seafood" ausalt ei oska eesti keeles väljendada. Toit on seal super.

Seal aga kohtasime mõningaid  minu sõpru, sealhulgas ka minu treenerit jõusaalist ja läksime kõik koos edasi Columbiasse -  WildWings (baar). Lõbus õhtu oli..kju jõudsime 1.30 ja tirtsudega tõusin üles 5.15. Michele oli juba lennujaamas ja kuna oli isadepäev siislasin Jassenil magada nii kaua kui tahtis. Minu sõbrannad ärkasid ka enne teda üles ja ütlesid, et ma olen liiga hea kõigi vastu:)

Isadepäeva veetsime järvel, käisime ujumas jne...hommikuks tegin kuumad kodujuustusaida..õhusöögiks valmistasin tuunikalapiruka ning ooteks oli köögiviljavaagen ja jõime margaritat..Istusime väljas ja nautisime kaunist õhtust. Kõik see muidugi peale seda kui tüdrukud olid magama läinud.

Michele tuli koju teisipäeva õhtul ja täna (kolmapäeval) jõuab siia Jasseni õde ning läheb ära teisipäeval, siis kui Michelegi.

Kaunist jaanipäeva teile kõigile ja nautige seda ka minu eest!

Sõida kainelt!!

Kõige paremad uudised on need, et Olivia ei pea enam kiivrit kandma!! :) ainult öösiti.
Tuleb välja, et ma mitte ei ainult venitanud oma reielihast ära, vaid ka tegin oma vasakule põlvele haiget. Kükitamine ja püsti tõusmine on raskendatud, aga elan üle:)
Nii imelik on see, et päeval on meeletu kuumus, aga öösiti mürsitab ja välgutab (vihma ei saja). see pidi suvel tavaline asi olema.

Surfamine:)

04.06.2011

Laupäevase päeva veetsin koos sõbrannadega Cahrlestonis, rannas:) Õhtul Columbiasse tagasi jõudes läksime pidusse. Lihtne! kogu minu nv..ööseks jäin ühe sõbranna juurde ja pühapäeval koju tagasi. Pühapäeva õhtul käisin wake boardinguga sõitmas. proovisin hüppeid teha ja oskangi. Pildid on ka, aga need veel hetkel Jasseni telefonis.

Kõige parem kogu asja juures oli see, et reede õhtul veel vaatasin kas pean fotoka akut laadima või mitte. Otsustasin, et ei pea, aga oh õnnetust...laupäeval sain teha umbes viis pilti ja tühi:( Ma olin ikka kohe väga kuri enda peale! Järgmine kord olena targem..hea on see, et oma vigadest saab õppida:)

Tuleb osata õnnelik olla selle üle, mis meil on. Sest meil on palju, mille üle õnnelik olla!!!

Atlandi ookean. olin juba päris lähedal kodule:D

01.06.2011

Lastekaitsepäev:) siin muidugi ei ole.
Otsustasin, et kirjutan natuke midagi, kuna tüdrukud hetkel magavad ja hea rahulik on olla.
Nädalavahetusel me perega randa ei lähe, kuna ei selleks nädalavahetuseks oli rannamajake juba välja üüritud:(  Üks mis on kindel, et me lähme kunagi kindlasti....Michele ja Jassen võtavad nädala sees mõne puhkepäeva ning proovime siis uuesti. Saaks ju juulis minna, aga terve juuli on juba välja üüritud..esimene võimalus nädalavahetuseks saada oleks alles augustis..
Laupäeva hommikul lähen koos teiste aupairidega Charlestoni..(randa) :)
Täna peaks sooja tulema kõigi ennustuste kohaselt 40 kraadi:D hullumaja!!!

Olivia ärkas..kaua ta siis magas 35 minutit. Öösel kisendas 1,5 tundi ja siis Ava ka...Mina ei tea, mis neil viga on..üldse ei maga. Niii RASKE ON!!!! aga ehk läheb paremaks.

Teine nädalavahetus Greenville`s

Teate, asjalood on nüüd järgmised - ma kohe üldse ei viitsi ega jõua blogi kirjutada. :( aga ma proovin veel need 4 kuud vastupidada, aga siis selle arvelt küsite minu käest vähem kui tagasi tulen:D

Nüüd on mul Ameerikamaal kõik koolid ametlikult lõpetatud ja rohkem ei lähe:) Juhheii. vat nii tubli olen!
Greenville läksin juba reede õhtul, hakkasin sõitma umbes 5.30 ja kohale jõudsin 20.00. Liiklus väga hull ei olnudki. Esimese öö veetsin Greenville aupairide tugiisiku juures. Ilusas piirkonnas ja suures majas elab, aga ise ta suurem asi ei ole. Võin kindlalt väita, et minu tädike on parem:) ning ta elab teises linnas, Anderson, mis on umbes Greenville kesklinnast 40 minutit. Mulle ta väitis, et hommikul kooli jõudmiseks läheb mul umbes 20-30 minutit ega ikka ei läinud küll. Hea oli, et varem minema hakkasin...40 minutit ja liiklus oli väga hea. !
Kool algas kell 9 ja lõppes 18.00. Hommikul olime klassiruumis ja umbes 11.30 ajal liikusime välja. Nimelt läksime matkama (Paris mägi) Ilm oli meeletult soe...nii 30 kraadi ringis. enne kui unustan siis juba nädal aega on meil on üle 30 kraadi sooja:)
Peale matkamist viidi meid väga uhkesse matkavarustuse poodi, kus kohast võis absoluutselt kõike leida. Ülesandeks oli endale välja valida varustus, mida vaja läheb (hommikul valisime ajakirjast ühe koha kuhu minna tahaks) Mina valisin mäed Colorados. Kuna ma neid asju ostma ei pidanud, siis läksin ikka kõige kallimate peale välja...:) Ühe päevaseks matkaks valitud käekell maksis mul juba ainuüksi 200 dollarit:D Kõik kokku tuli umbes 1500 dollarit..Sinna reisimist sisse ei ole arvutatud:D
Umbes kella 4 ajal olime klassis tagasi ja tegime ettekandeid rahvusparkide kohta. Rahvuspark oli kodus vaja välja valida ja siis umbes 10 minutiline ettekanne sellest teha. Lihtne! :)
Sõitsin siis kooli lõppedes selle tädikese juurde tagasi. Jõudsin sinna 18.45 ja nagu laupäeva õhtul ikka siis oli tüdrukutega plaan välja minna. Sinna jõudes teda kodus ei olnud...helistas mulle ja andis koodi, et sisse saada. Ütles mulle, et kui lähen välja pean 12.30 kodus tagasi olema. Tule taevas appi!! pidu pole siis veel alanudki. Seda kuuldes hakkas nuputamine, mida teha, et ikka saaks minna. Ühe tüdruku juurde ei saanud jääda ja teise juurde juba jäi keegi. Õnneks on meil seal ikka veel sõpru ja jäin ühe juurde kes elab väga armsas majakeses. Küsisin, et kas tal on ka ööragu graafik vastas, et ei ole. Ainult, et ma pean õhtul sõitma kui välja lähme:) Mulle sobis. Õnneks aga ma ei pidanud seda tegema, kuna 2 tüdrukutest on alla 21 ja see tähendab, et nad ei saa alkoholi tarbida:)
Alustasime ühest tavalisest baarist kesklinnas, kus sain tüdrukutega kokku..meie jõudsime sinna kuskil 10.30. Edasi läksime klubisse..(Blue Martini) väga vinge. Ainuke nõme asi on see, et kinni pannakse kell 2 öösel. :( 
Neile kes on alla 21 tehakse suur rist käele, et neile keegi midagi ei müüks. :D
Loomulikult sain ma ääretult palju komplimente ja küsimusi kus kohast ma olen jne...Astusin uksest välja ja esimene asi mis öeldi oli, et vauuu ma ei näinud sind küll sisse minemas ja kohe kindlasti ei ole sa USA-st. Kindlasti oled Euroopast, siis nad üritasid teada saada kus kohast ma pärit olen. Ütlesin riigi esimese tähe "E". Küsiti, et kas üks endine nõukogude liidu liikmetest...jah. Lõpuks nad googeldasid ja said teada, et Eesti.
Käisin siis esimest korda stripikas ka ära:D (ainuke koht, mis lahti oli ja keegi koju ka veel minna ei tahtnud) KOHUTAV...kui koledad naised seal on!! kõik suitsetavad sees...ma haisesin nagu koni...väkk. Olime seal mingi 45 minutit. Koju jõudsin umbes 4 ja magama saime 5.15..Üles ärkasin hommikul kell 10 ja kool hakkas 11. Pole paha! aga see kõik oli seda väärt. Pühapäeval midagi huvitavat ei olnud v.a see, et anti tunnistus.
Kindlasti lähen mõnel nädalavahetusel Greenville tagasi!


Tüdrukutest nii palju, et Olivial on 4 hammast ja Aval 2. Olivia suudan nüüd iseseisvalt ennast püsti tõmmata asjade najal, aga tasakaaul tal ei ole. Ei seistes ega istudes. Mind ajab täiesti hulluks see, kuidas ta kogu aeg viriseb, sest ta ei tea mida tahab. Sõna "EI" ta ei taha üldse kuulda. Meil on temaga täpselt selline mänd, et kellel on rohkem kannatust kas minul või temal. Nii kui "ei " ütlen hakkab kohe nutma ja siis läheb ja proovib uuesti teha...ütlen jälle "ei" nutab ja läheb aga uuesti, mis nutab, karjub, sest on vihane. Eile näiteks kestis selline asi 20 minutit. Ava lihtsalt vaatas ja naeris ning mängis üksinda:)

Micheli ema läks ära esmaspäeval. Ta oli päevad läbi minu ja tüdrukutega koos ja n.ö aitas. Ütlesins eda talle ka, et imelik on kui keegi peale minu on veel ja tahab aidata, sest siis ma tunnen, et üldse ei ole enam midagi teha kui ainult üks tüdruk on:D Pealegi ma ei vaja abi, aga tal oli raske sellest aru saada, et kuidas ma päevad läbi nende mõlemaga hakkama saan. Alguses ta ei tahtnud üldse kuskile minna, sets arvas, et äkki vajan midagi. Michele lõpuks ütles talle, et Anu saab väga hästi hakkama, sest ma teen päevad läbi kõike üksi.
Neil päevil ma kogesin, et kui on ainult üks laps, siis ei olegi midagi teha...nii lihtne. Ma arvan, et minu uueks väljakutseks on kolmikute eest hoolitseda:D keegi teab kellel on kolmikud? lol..
Siin kohal peangi manima, et ma ei saa aru naistest, kes kurdavad kui raske on ühe lapsega või kahe erinevas vanuses. Ma usun, et kindlasti on mingit moodi kõigiga raske, aga lihtsalt ...

Ilusat kevadet teile kõigile!! (L)

Greenville, SC, 14.05.2011

See oli järjekordselt üks erakordeselt lõbus ja huvitav nädalavahetus. :) Klassis on meid koos minuga kokku 8 õpilast (kõik tüdrukud). See nädalavahetus oli pühendatud kunstile. Külastasime kunsti muuseumi ja festvali, mis toimus sel ajal linnas. MA EI OSKA SIIA KIRJUTADA EESTI KEELES KORREKTSELT KÕLAVAT LAUSET. Tean mida öelda tahan, aga ei oska seda sõnadesse panna. Peas jookseb ringi ainult inglise keelne lause:(
Tänav oli vähemalt kilomeeter ja rohkem ning mõlemalt pool äätes olid kunstike telgid püsti, kus nende maalid sees...Minu ülesandeks oli leida kunstik, kelle tööd mulle meeldiavad ja teda intervjueerida. Valisin Robert Flower ja Bryan Keith Smith.
Kunsti muuseumis käisime vaatamas Andrew Wyeth``i näitust ning kuulasime tema tütretütre loengut. Aus olla, siis see oli väga huvitav:) Selgitas tema maale ja kuidas ta neid tegi...kus kohast modellid leidis jne..
Linnamuuseumis käisime kuulamas ja vaatams Catawba indiaanlaste elu ja nede töid. (nad teevad väga ilusaid savist asjakesi)
Laupäeva õhtul läksin tüdrukutega välja ehk siis baari ja klubisse. (Taani, Rootsi ja Saksamaa tüdrukutega) Nalja sai kõvasti. Seal on üldse palju sakslasi, sest seal on BMW tehas. Järjekordselt veendusin sellest kui lahked ja sõbralikud võivad inimesed olla ning abivalmid.
Ootan juba põnevusega järgmist nädalavahetust, et tagasi minna.

Kesklinn

Mis siis vahepeal toimunud on..

Saime lõpuks arvuti jälle töökorda ja otsustasin, et pean vist natuke ikka kirjutama ka. Enne ära tulekut sai ju lubatud, et täidan oma blogi regulaarselt (mis hetkel ei tule küll eriti hästi välja). :)

Arvuti oli megalt viiruseid täis..Ostsime uue Norton viiruse programmi ja mina installisin arvutisse ja sain jälle ta töökorda.
Esmaspäeval pidin mootorpaadiga sõitma meie kodust  Hilton Headi paadisilla juurde, et saaksime paadi veest välja ja koju tuua. Jassen sõitis autoga sinna ja mina võtsin paadi. (kui tekib küsimus, et miks mina autoga ei läinud, siis treiler oli järel ja tagurpidi vette ma sellega tõesti tagurdama ei hakka).
Tagasi miu sõidu juurde nüüd. Selles kohas kuhu ma minema pidin olen käinud korduvalt wake-boardinguga sõitmas ja veel eelmine õhtugi käisin sõitmas ja proovisin ka barefootingut (see on kui paljaste jalgadega sõidad vee peal) Vägev! aga nõuab harjutamist.
Ühesõnaga ma suutsin järvel ära eksida:D Kohati hakkas täitsa hirmus. Kirjeldasin Jassenile kus ma olen ja tema küsis kus pool päike on jne...eks ma siis tema juhatuste järgi sõitsin., aga see oli mul esimene kord päris üksi olla. Otsustasime, et ma sõidan tema sõbra juurde ja ta juhatab mind õigesse kohta.
Enne kodust minemist veel küsisin, et mis siis saab kui ära eksin, vastas mulle, et siis naerata ja ole võluv. Seda ma tegingi! :) Lõpuks jõudsin õigesse kohta ja mis välja tuli oli see, et ma olin kogu aeg seal olnud, aga ma lihtsalt ei teinud ühte parem pööret ümber väikse saare nurga:) vähemalt oli lõbus ja naljakas:D

Laupäeval käisin võistlustel, jooksin 5 kilomeetrit. Aeg oli 29 minutit. Osavõtjaid oli kuskil 500 ringis, mina olin 232. Usun, et esimese korra kohta pole paha.

Täna tuli Michele ema 2,5 nädalaks külla.

                                                             Enne starti

                                                  
                                                                Lõpp:)

28. aprill

Kool on ametlikult läbi ja tunnistus käes:) yessssssssss!!!
Lihavõtted möödusid lõbusalt. Jasseni vanemad olid siin...terve nv olid väga kuumad ilmad. Pühapäeval suutsin järjekordselt põikesega üle pingutatada:(  Ühesõnaga pühapäeva veetsin päevitades, ujudes ja wake-boardinguga sõites.
Hommiku poole otsisin munadepühade korvi, mille jänku oli mulle aeda ära peitnud:) Olivia ja Wrigley aitasid mind ja lõpuks leidsime üles, seal sees oli igasugu häid asju;)
Ma arvan, et vahepeal rohkem midagi huvitavat ei ole olnud, vähemalt praegu ei suuda meenutada.

Pesapall

Pühapäeval kell 13.00 käisime tüdrukutega (teiste AuPairidega) pesapalli vaatamas. Mängisid Lõuna- Carolina ülikool ja Vanderlyt. USC on osariigi 3 võistkond ja Vandy 1. Carolina võitis:)
Pean kurbusega tõdema, et see on üks kohutavalt igav mäng, vähemalt vaadata. Kestis 3,5 tundi.
Peale selle oli väljas veel nii palav, päike paistis päev otsa lagipähe. Kasutasin küll kaitse kreemi, aga ikka sain päiksepõletuse. :( Pean tunnistama, et siinne päike on ikka üli tugev. Kaitsekreem oli SPF 30...pealegi, ma ei ole Eestis kunagi kaitsekreemi kasutanud. Siin ei ole ju võimalik pruuniks saada, kui pead mingid 50 kreemi kasutama, kuigi nahavähki ma saada küll ei taha.
Elizabeth just rääkis, et tal oli nahal mingi väike pruunlaik ja käis sellega artsi juures ning öeldi, et see oli vähi algus ja lõigati välja..ja tema kasutab alati kreemi..:( Hirmus...

Uued tüdrukud on väga toredad. Üks on Poolast ja teine Makedooniast. Iseenesest oli meil vägagi lõbus, rohkem muidugi jutustasime kui mängu vaatasime. Loomulikult kui rahvas püsti kargas ja kisas, tegime seda sama:D

Kõige tähtsam asi on muidugi see, et minu tarkusehammas ei valuta enam. !! Juhheii!!! :) See oli minu parim päev kui hommikul ärkasin ja valu oli kadunud.

Juhheii Aval tuleb esimene hammas:)
Ta on nii tubli tubli tüdruk, et magab 18.30 kuni hommikul kella 7 või 7.30ni. Olivia veel seda ei suuda.
Tema arvab, et vahepeal on ikka vaja süüa ja siis veel umbes tunnike magada.
Homme läheb Olivia viimast korda teraapiasse ja siis teeme pausi kaheks kuuks. Umbes juunis lähme jälle ja vaatame, kas ta on edasi arenenud või on arengus toimunud tagasminek.

Märtsi lõpus käisime kunagi hobuseid vaatamas, mitte et ma neid enne näinud ei oleks, aga nad lihtsalt on nii võrratud. Proovisin pilte ka siia laadida, ag ahetkel see on võimatu ja minu närvid ei pea vastu. Nii kaua võtab aega, sest see arvuti on lõputult aeglane.
Kes veel ei tea, siis umbes nädal aeg tagasi oli haige, oli palavik, nohu, kuruguvali jne...Palavikust sain lahti ja nüüd tuli köha ja viis ka mu hääle:( Hääl hakkab juba enam-vähem taastuma, aga nohu ja köha ikka alles. Sellest muidugi veel ei piisa...Minu tarkusehammas otsustas ka, et nüüd on õige aeg uuesti kasvama hakata. Oi kurja, kuidas valutab.:( pealegi kasvab nii põse lähedalt..ei mahu ära. Kannatan nii kaua kui vähegi võimlaik on, sest hambaarst on siin meeletult kallis ja minu kindlustus seda ei kata, kui just keegi kogemata hammast suust välja ei löö:D nii äärmustesse vast pole vaja laskuda:D
Teen sellele hambale nüüd kummeli kompressi, hoian viina peale ja kõike seda heas usus, et ehk miski aitab. (siiani pole veel eriti midagi mõjunud, v.a see, et viin teeb hetkeks kõik tuimaks)

Tüdrukutega kasutame nüüd uut strateegiat ja tuleb välja, et see mõjub. Hommikul nad ärkavad kell 7.00, järgmine uinak on kell 9.00 ja siis nad ise valivad kas magavad või nutavad tund aega, aga voodist välja nad ei saa. Teine uinak on kuskil 1 aeg. Mõlemad uinakud nad magavad ilusti 1 või 1,5, enne nad ei teinud sedagi. Peale teist uinakut jäävad nii kauaka üles kuni aeg on lõplikult magama minna ehk siis umbes 18- 18.30. Seejärel magavad kuskil kella 4-5 söövad ja lähevad magama tagasi. Vähemalt toimuvad mingid edusammud nendega:) Juhheii!
Enne proovisime neid õhtul kauem üleval hoida, et äkki see mõjub ja magavad öösel paremini, aga siis sai ühest targast raamatust loetud, et hoopis vastupidi tuleb teha.
Olivia on alati see olnud, kes enne magama minekut karjub (keegi ei tea miks, ise ta on nii väsinud) alati oleme lõpuks tema tuppa läinud ja tal pead silitanud, siis ta paneb silmad kinni ja jääb magama. Sellega ei taha teda ju ära harjutada. Raamatus oli öeldud, et kui ta läheb magama terveks ööks, siis karjugu nii palju kui tahab, tuppa ei tohi minna. Esimene õhtu karjus ta 45 minutit (ilma pisarateta), teine õhtu 20 minutit, kolmas 15, neljas 6 ja täna mitte ühtegi:) Asi toimib! Isegi kui väga raske oli alguses kuulata.
Ütlen vahepeaö ära, et Ava on nagu ingel magamise koha pealt. Paned ta oma voodisse, võtab oma konna kaissu ja vaatab kuidas ära lähed ning jääb magama.

Eile siis oli tüdrukutel vanniõhtu, koos minuga. Viimased päevad olen nendega olnud kõik päevad ja õhtud kahekesi. Meil oli nii lõbus. Vesi pritsis igale poole...minu särk oli kõik märg. Mõlemad pritsisd oma käte ja jalgadega. Vahel on imelik mõelda, kui lõbus võib väikstega olla:)

Esmaspäeva öösel oli meil mega torm. lausa orkaan. Järvel mõõdeti tuule kiiruseks 120 miili tunnis..väljas välgutas ja müristas. Hommikul ei olnud meil voolu:D Meie sõpradel oli ikka hulganisti puid ümber maja maha kukkunud ja Jassen läks hommikul natukeseks tööle ja hiljem neile appi. Mina ka õhtul kooli ei  läinud, sest jäin tüdrukutega koju. Juba tahaks, et selle kooliga oleks kõik...ei viitsi seal üldse käija, õnneks umbes 3 nädalat veel jäänud.

St.Patrick's Day (19. märts)

Väike tutvustus.
Püha Patricku päev on Iirimaa püha. See on enamasti 17. märtsil tähistatav katoliiklikku pärtolu usupüha. Tänapäevase populaarsuse saavutas  Püha Patricku päev Ameerikasse emigreerunud iirlaste seas, kes 1737. aastal korraldasid Bostonis esimese Püha Patricku päeva paraadi.
Tähtsal kohal on roheline värv. (kantakse rohelisi riideid, rohelise ristikheinalehega rõivaid, linte, märke vms.) Chicagos on kombeks selle päeva puhul jõgi roheliseks värvida ja vahel tehakse seda ka presidendi Valge Maja aias.
New Yorgi paraad on siiani maailma üks kõige suuremaid. Igal aastal osaleb selles ligikaudu 150 000 inimest, sealhulgas orkestrid, tuletõrjujad, sõjaväelased, politseinikud, kultuuriorganisatsioonid ja rahvusklubid. Paraadi jälgib 2 miljonit pealtvaatajat. Ronkäigu teekond on 1,5 miili pikk ehk 2,4 km.
Laupäeva hommikul sõitsime Columbiasse Püha Patricku paraadile, sest paraadist võttis osa kaksikute klubi kuhu ka Michele kuulus. Tüdrukute jaoks olime ära kaunistanud vaguni ja kõik kandsime rohelist. Pean kohe ära mainima, et meie lapsed olid kõige nunnumad:) ning oi kui palju tähelepanu me saime. Kõik näitasid näpuga, et vaata neid nii armsad...kas võime koos pilti teha jne..:D
Kõige naljakam hetk oli siis, kui Ava väsis nii ära, et ta lihtsat jäi vagunis istudes magama ja kukkus oma peaga vastu Oliviat. :D Ülejäänud paraadi aja ma kandsin teda süles ja ta toetas oma pea minu õlale ja lihtsalt magas. See hetk kui ta magama jäi olime vb kõndinud ainult 15 minutit, aga ta oli juba ka 7 üleval ja paraad hakkas kell 10.00.

Õhtul toimub seal lihtsalt üks suur pidu. Palju erinevaid bände ja üritusi ning muidugi kõik joovad. Umbes nagu meie jaanipäev ainult, et ilma tuleta.
Paraadist võttis osa igasugu erinevaid tegelasi - ratastoolis inimesed, hobused, koerad, kaksikud, tantsijad, mingite autode näitus jne..ma isegi ei oska öelda, kes need kõik olid. Isegi üks kiirsöögi restoran, kust ma saan alati oma lemmikut dieet limonaadi:)

13. märts

Laupäev:) Hommik algas mul 5.30, sest Ava otsustas, et tema tõuseb üles:(  Kuni kella 10 mängisime tüdrukutega, siis läks Jassen välja tööd tegema ja lapsed magama. Peale seda kui nad üles läksid, võtsin Jasseni auto ja läksime tüdrukutega shoppama. Sain järjekordselt palju kommentaare, kui armsad lapsed mul on:D
Lõunaks tegin tuunikala salatit, mis oli väga hea:) Umbes kell 2 läksime paadiga järvele, et need puud, mis nad siis maha võtsid viia Jasseni sõbra juurde. Puud kinnitas ta paadi järgi ja asusime üle järve teele, sõit kestis umbes 2 tundi. Väljas oli muidugi väga soe:)!
Õhtuks jõudsime sealt tagasi ja siis oli aeg tüdrukutel vanni minna, see on kõige lõbusam:) Mõlemad panid oma näo vett ja neile meeldis see.
Meil oli õhtul väljas lõke ja küpsetasime seal vahukomme:) Need on tõeliselt head ja minu uued lemmikud.

Pühapäva hommikul oli mul Skype vestlus oma perekonnaga. Peale mida läksime me järvle ja mina õppisin mootorpaadiga sõitma ja kuidas pean sõitma kui keegi mul veesuuskadega järel sõidab.:) Nüüd oskan seda ka teha.
Michele jõudsi koju umbes 4 aeg. Õhtul läksin jõusaali ja oligi nv läbi.
See oli üks soe ja lõbus nädalavahetus!

12. märts

Reede hommik. Michele läks kodust ära kell 10.00 ja tuleb tagasi kunagi pühapäeval. Meie päev tüdrukutega oli üsna tavaline - mängisime, sõime, magasime. Peale lõunat otsustasime, et lähme jalutame üle tammi ja just sel htek kui olin tüdrukuid autosse panemas tuli Olivia ristiisa meile külla:) Õnneks ta ei jäänud väga kauaks ja saime minna ilusat päeva nautima.
Õhtul tuli Jassen koju ja otsustasime, et lähme bowlingut mängima enne kui tüdrukud magama lähevad. Võtsime tüdrukutele väiksed toolid kaasa ja asusime teele. Jõudsime kohale umbes kell 6. Pean kohe ära mainima, et Eestis on järjekordselt ilusamad sellised kohad. Seal oli nii must, suitsulõhna täis, väkk..:(
Iseenesest meil oli lõbus:) Tüdrukutele meeldis vaadata, kuidas mängisime ja lasid meil seda teha nii 1 ja 15 minutit. Mina kaotasin:( :D Mingi hetk tuli meie juurde üks naisterahvas ja küsis, et kas võib meist kõigist pilti teha, et oleme nii armsad. Jassen ütles, et ta peak tegema ainult minust ja tüdrukutest, sest meie oleme kõige armsamad, aga ta vastas, et tahab perepilti:D Eks ta siis sai oma perepildi.
Umbes 7.15 läksime koju.

http://www.youtube.com/watch?v=QP6Udnm1saA

San Francisco-  sõit üle Golden Gate silla.

San Francisco

Hommikul ärkasin kell 4.00 ja suundusin lennujaama, õigemini Jassen viis mu ära, et ma ei peaks seal parkimise eest raha maksma. Esmaspäevaks jättis mulle Michele auto lennujaama ja ise rentis endale auto, et Põhja Carolinasse minna. Lennureis on sinna ikka liiga pikk. Pealegi mul ei tulnud und ka peale, sest ärevus oli nii suur:)
San Francisco on lihtsalt imeilus linn!! Saime siis Riinuga tänaval kokku. (kallistasime ja kilkasime suurest rõõmust nagu väiksed plikad) Alusatsime siis hotelli otsimist, Riinul olid üles kirjutatud mingid juhised ka, aga mina neist küll aru ei saanud:) ega ta vist ise ka mitte:D Ütlen kohe ära, et hotelli me üles ei leidnud ja lõpuks võtsime ikka takso endale. Muidugi on ka suhteliselt võimatu midagi üles leida, kui pidevalt jutustada ja tänavatele mitte tähelepanu pöörata:) Me polnud ju 7 kuud näinud. Jututeemad hüppasid ühelt teisele ja nii raske oli jälgida, lõpuks jõudsime arusaamisele, et meil on 4 päeva aega.
Hotelli jõudes panime oma asjad ära ja läksime välja alkoholi poodi otsima, veini oli vaja osta:) Saime oma veini ja läksime tagasi hotelli, siis hakksime otsima klubisid, kuhu neljapäeva õhtul minna. Mõned leidsime ja kirjutasime aadressid üles. Hakkaisme kõndima ja tänava üks noormees peatas meid kinna ja soovitas takso võtta, sest see ei pidanud olema eriti turvaline linnaosa, kus jaluatada. Ta lehvitas meile ise takso, nii armas teamast. Mulle nii meeldib see, et  lehvitad tee ääres ja saad takso:)
Klubisse jõudes saime atu, et see oli gayde ja lesbide baar:D, ag polnud hullu ma olin alati tahtnud sellisesse kohat minna. Mehed olid ilusad ja naised koledad. Paksud Ameerika naised.:) Nad vahtisid meid sellise pilguga nagu me oleksime kellegi ära tapnud:D Otsustasime, et peame ka vastavalt atmosfäärile käituma ja seega olime meie kõige ilusamad lesbid:D Seal oli hea tantsida, sest kedagi ei huvitanud. Keegi ei üritanud pidevalt katsuda.
Lõpuks sai meil küllalt ja läksime järgmisse, aga ohh üllatust jälle gay baar:) See oli juba vähe ägedam..üks ilus mees tegi strippi ja sai talle ka mõni dollar antud:) vähemalt hea oli vaadata, mis siis, et ta gay.
Öösel kell kolm hotelli jõudes oli kõht meil nii tühi, et kohe oli vaja kuskilt süüa saada. Otsustasime, et tellime pitsa:D jah..Anu sõi pitsat:) Tellisime siis ära ja Riin ütles, et tema läheb vastu kui pitsa tuleb. Ütlesin talle veel, et ära jää magama, aga mis juhtus Riin magas nagu kott, kui uksele koputati. Äratasin etda, et mine nüüd, ise oli ka pool unes, aga ta isegi ei liigutanud. Tõbasin siis käteräti ümber, tegin ukse lahti, pistsin raha pihku ja võtsin pitsa ja tagasi voodisse. Hommikul Riin küsib, et kuidas see pitsa siia sai:) Pitsa tulemisega läks 1 tund aega..
Üks asi juhtus veel..seisime öösel väljas rõdul ja unustasime mõlemad oma uksekaardid tuppa ja sisse enam ei saanud. Riin oli sokkides ja kuna minul olid kingad jalas, siis läksin alla, et uut kkarti küsida. Muidugi uks oli lukus ja kedagi polnud.:( Kirjutatud oli, et kui hädaolukord, siis vajuta nuppu ja minul oligi. Unise näoga mees, kes lõpuks tuli ei arvanud, et see nii väga hädaolukord oli.:)
Mul on veel palju rääkida, aga tüdrukud ärkasid ja pean lõpetama.

Meie hotell

Kullakaevurid

City Hall

San Francisco nutvad naised, sest kõigile ei jätku mehi, kuna suurem osa on gayd.:)