Teate, asjalood on nüüd järgmised - ma kohe üldse ei viitsi ega jõua blogi kirjutada. :( aga ma proovin veel need 4 kuud vastupidada, aga siis selle arvelt küsite minu käest vähem kui tagasi tulen:D
Nüüd on mul Ameerikamaal kõik koolid ametlikult lõpetatud ja rohkem ei lähe:) Juhheii. vat nii tubli olen!
Greenville läksin juba reede õhtul, hakkasin sõitma umbes 5.30 ja kohale jõudsin 20.00. Liiklus väga hull ei olnudki. Esimese öö veetsin Greenville aupairide tugiisiku juures. Ilusas piirkonnas ja suures majas elab, aga ise ta suurem asi ei ole. Võin kindlalt väita, et minu tädike on parem:) ning ta elab teises linnas, Anderson, mis on umbes Greenville kesklinnast 40 minutit. Mulle ta väitis, et hommikul kooli jõudmiseks läheb mul umbes 20-30 minutit ega ikka ei läinud küll. Hea oli, et varem minema hakkasin...40 minutit ja liiklus oli väga hea. !
Kool algas kell 9 ja lõppes 18.00. Hommikul olime klassiruumis ja umbes 11.30 ajal liikusime välja. Nimelt läksime matkama (Paris mägi) Ilm oli meeletult soe...nii 30 kraadi ringis. enne kui unustan siis juba nädal aega on meil on üle 30 kraadi sooja:)
Peale matkamist viidi meid väga uhkesse matkavarustuse poodi, kus kohast võis absoluutselt kõike leida. Ülesandeks oli endale välja valida varustus, mida vaja läheb (hommikul valisime ajakirjast ühe koha kuhu minna tahaks) Mina valisin mäed Colorados. Kuna ma neid asju ostma ei pidanud, siis läksin ikka kõige kallimate peale välja...:) Ühe päevaseks matkaks valitud käekell maksis mul juba ainuüksi 200 dollarit:D Kõik kokku tuli umbes 1500 dollarit..Sinna reisimist sisse ei ole arvutatud:D
Umbes kella 4 ajal olime klassis tagasi ja tegime ettekandeid rahvusparkide kohta. Rahvuspark oli kodus vaja välja valida ja siis umbes 10 minutiline ettekanne sellest teha. Lihtne! :)
Sõitsin siis kooli lõppedes selle tädikese juurde tagasi. Jõudsin sinna 18.45 ja nagu laupäeva õhtul ikka siis oli tüdrukutega plaan välja minna. Sinna jõudes teda kodus ei olnud...helistas mulle ja andis koodi, et sisse saada. Ütles mulle, et kui lähen välja pean 12.30 kodus tagasi olema. Tule taevas appi!! pidu pole siis veel alanudki. Seda kuuldes hakkas nuputamine, mida teha, et ikka saaks minna. Ühe tüdruku juurde ei saanud jääda ja teise juurde juba jäi keegi. Õnneks on meil seal ikka veel sõpru ja jäin ühe juurde kes elab väga armsas majakeses. Küsisin, et kas tal on ka ööragu graafik vastas, et ei ole. Ainult, et ma pean õhtul sõitma kui välja lähme:) Mulle sobis. Õnneks aga ma ei pidanud seda tegema, kuna 2 tüdrukutest on alla 21 ja see tähendab, et nad ei saa alkoholi tarbida:)
Alustasime ühest tavalisest baarist kesklinnas, kus sain tüdrukutega kokku..meie jõudsime sinna kuskil 10.30. Edasi läksime klubisse..(Blue Martini) väga vinge. Ainuke nõme asi on see, et kinni pannakse kell 2 öösel. :(
Neile kes on alla 21 tehakse suur rist käele, et neile keegi midagi ei müüks. :D
Loomulikult sain ma ääretult palju komplimente ja küsimusi kus kohast ma olen jne...Astusin uksest välja ja esimene asi mis öeldi oli, et vauuu ma ei näinud sind küll sisse minemas ja kohe kindlasti ei ole sa USA-st. Kindlasti oled Euroopast, siis nad üritasid teada saada kus kohast ma pärit olen. Ütlesin riigi esimese tähe "E". Küsiti, et kas üks endine nõukogude liidu liikmetest...jah. Lõpuks nad googeldasid ja said teada, et Eesti.
Käisin siis esimest korda stripikas ka ära:D (ainuke koht, mis lahti oli ja keegi koju ka veel minna ei tahtnud) KOHUTAV...kui koledad naised seal on!! kõik suitsetavad sees...ma haisesin nagu koni...väkk. Olime seal mingi 45 minutit. Koju jõudsin umbes 4 ja magama saime 5.15..Üles ärkasin hommikul kell 10 ja kool hakkas 11. Pole paha! aga see kõik oli seda väärt. Pühapäeval midagi huvitavat ei olnud v.a see, et anti tunnistus.
Kindlasti lähen mõnel nädalavahetusel Greenville tagasi!
Tüdrukutest nii palju, et Olivial on 4 hammast ja Aval 2. Olivia suudan nüüd iseseisvalt ennast püsti tõmmata asjade najal, aga tasakaaul tal ei ole. Ei seistes ega istudes. Mind ajab täiesti hulluks see, kuidas ta kogu aeg viriseb, sest ta ei tea mida tahab. Sõna "EI" ta ei taha üldse kuulda. Meil on temaga täpselt selline mänd, et kellel on rohkem kannatust kas minul või temal. Nii kui "ei " ütlen hakkab kohe nutma ja siis läheb ja proovib uuesti teha...ütlen jälle "ei" nutab ja läheb aga uuesti, mis nutab, karjub, sest on vihane. Eile näiteks kestis selline asi 20 minutit. Ava lihtsalt vaatas ja naeris ning mängis üksinda:)
Micheli ema läks ära esmaspäeval. Ta oli päevad läbi minu ja tüdrukutega koos ja n.ö aitas. Ütlesins eda talle ka, et imelik on kui keegi peale minu on veel ja tahab aidata, sest siis ma tunnen, et üldse ei ole enam midagi teha kui ainult üks tüdruk on:D Pealegi ma ei vaja abi, aga tal oli raske sellest aru saada, et kuidas ma päevad läbi nende mõlemaga hakkama saan. Alguses ta ei tahtnud üldse kuskile minna, sets arvas, et äkki vajan midagi. Michele lõpuks ütles talle, et Anu saab väga hästi hakkama, sest ma teen päevad läbi kõike üksi.
Neil päevil ma kogesin, et kui on ainult üks laps, siis ei olegi midagi teha...nii lihtne. Ma arvan, et minu uueks väljakutseks on kolmikute eest hoolitseda:D keegi teab kellel on kolmikud? lol..
Siin kohal peangi manima, et ma ei saa aru naistest, kes kurdavad kui raske on ühe lapsega või kahe erinevas vanuses. Ma usun, et kindlasti on mingit moodi kõigiga raske, aga lihtsalt ...
Ilusat kevadet teile kõigile!! (L)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar