Teate, asjalood on nüüd järgmised - ma kohe üldse ei viitsi ega jõua blogi kirjutada. :( aga ma proovin veel need 4 kuud vastupidada, aga siis selle arvelt küsite minu käest vähem kui tagasi tulen:D
Nüüd on mul Ameerikamaal kõik koolid ametlikult lõpetatud ja rohkem ei lähe:) Juhheii. vat nii tubli olen!
Greenville läksin juba reede õhtul, hakkasin sõitma umbes 5.30 ja kohale jõudsin 20.00. Liiklus väga hull ei olnudki. Esimese öö veetsin Greenville aupairide tugiisiku juures. Ilusas piirkonnas ja suures majas elab, aga ise ta suurem asi ei ole. Võin kindlalt väita, et minu tädike on parem:) ning ta elab teises linnas, Anderson, mis on umbes Greenville kesklinnast 40 minutit. Mulle ta väitis, et hommikul kooli jõudmiseks läheb mul umbes 20-30 minutit ega ikka ei läinud küll. Hea oli, et varem minema hakkasin...40 minutit ja liiklus oli väga hea. !
Kool algas kell 9 ja lõppes 18.00. Hommikul olime klassiruumis ja umbes 11.30 ajal liikusime välja. Nimelt läksime matkama (Paris mägi) Ilm oli meeletult soe...nii 30 kraadi ringis. enne kui unustan siis juba nädal aega on meil on üle 30 kraadi sooja:)
Peale matkamist viidi meid väga uhkesse matkavarustuse poodi, kus kohast võis absoluutselt kõike leida. Ülesandeks oli endale välja valida varustus, mida vaja läheb (hommikul valisime ajakirjast ühe koha kuhu minna tahaks) Mina valisin mäed Colorados. Kuna ma neid asju ostma ei pidanud, siis läksin ikka kõige kallimate peale välja...:) Ühe päevaseks matkaks valitud käekell maksis mul juba ainuüksi 200 dollarit:D Kõik kokku tuli umbes 1500 dollarit..Sinna reisimist sisse ei ole arvutatud:D
Umbes kella 4 ajal olime klassis tagasi ja tegime ettekandeid rahvusparkide kohta. Rahvuspark oli kodus vaja välja valida ja siis umbes 10 minutiline ettekanne sellest teha. Lihtne! :)
Sõitsin siis kooli lõppedes selle tädikese juurde tagasi. Jõudsin sinna 18.45 ja nagu laupäeva õhtul ikka siis oli tüdrukutega plaan välja minna. Sinna jõudes teda kodus ei olnud...helistas mulle ja andis koodi, et sisse saada. Ütles mulle, et kui lähen välja pean 12.30 kodus tagasi olema. Tule taevas appi!! pidu pole siis veel alanudki. Seda kuuldes hakkas nuputamine, mida teha, et ikka saaks minna. Ühe tüdruku juurde ei saanud jääda ja teise juurde juba jäi keegi. Õnneks on meil seal ikka veel sõpru ja jäin ühe juurde kes elab väga armsas majakeses. Küsisin, et kas tal on ka ööragu graafik vastas, et ei ole. Ainult, et ma pean õhtul sõitma kui välja lähme:) Mulle sobis. Õnneks aga ma ei pidanud seda tegema, kuna 2 tüdrukutest on alla 21 ja see tähendab, et nad ei saa alkoholi tarbida:)
Alustasime ühest tavalisest baarist kesklinnas, kus sain tüdrukutega kokku..meie jõudsime sinna kuskil 10.30. Edasi läksime klubisse..(Blue Martini) väga vinge. Ainuke nõme asi on see, et kinni pannakse kell 2 öösel. :(
Neile kes on alla 21 tehakse suur rist käele, et neile keegi midagi ei müüks. :D
Loomulikult sain ma ääretult palju komplimente ja küsimusi kus kohast ma olen jne...Astusin uksest välja ja esimene asi mis öeldi oli, et vauuu ma ei näinud sind küll sisse minemas ja kohe kindlasti ei ole sa USA-st. Kindlasti oled Euroopast, siis nad üritasid teada saada kus kohast ma pärit olen. Ütlesin riigi esimese tähe "E". Küsiti, et kas üks endine nõukogude liidu liikmetest...jah. Lõpuks nad googeldasid ja said teada, et Eesti.
Käisin siis esimest korda stripikas ka ära:D (ainuke koht, mis lahti oli ja keegi koju ka veel minna ei tahtnud) KOHUTAV...kui koledad naised seal on!! kõik suitsetavad sees...ma haisesin nagu koni...väkk. Olime seal mingi 45 minutit. Koju jõudsin umbes 4 ja magama saime 5.15..Üles ärkasin hommikul kell 10 ja kool hakkas 11. Pole paha! aga see kõik oli seda väärt. Pühapäeval midagi huvitavat ei olnud v.a see, et anti tunnistus.
Kindlasti lähen mõnel nädalavahetusel Greenville tagasi!
Tüdrukutest nii palju, et Olivial on 4 hammast ja Aval 2. Olivia suudan nüüd iseseisvalt ennast püsti tõmmata asjade najal, aga tasakaaul tal ei ole. Ei seistes ega istudes. Mind ajab täiesti hulluks see, kuidas ta kogu aeg viriseb, sest ta ei tea mida tahab. Sõna "EI" ta ei taha üldse kuulda. Meil on temaga täpselt selline mänd, et kellel on rohkem kannatust kas minul või temal. Nii kui "ei " ütlen hakkab kohe nutma ja siis läheb ja proovib uuesti teha...ütlen jälle "ei" nutab ja läheb aga uuesti, mis nutab, karjub, sest on vihane. Eile näiteks kestis selline asi 20 minutit. Ava lihtsalt vaatas ja naeris ning mängis üksinda:)
Micheli ema läks ära esmaspäeval. Ta oli päevad läbi minu ja tüdrukutega koos ja n.ö aitas. Ütlesins eda talle ka, et imelik on kui keegi peale minu on veel ja tahab aidata, sest siis ma tunnen, et üldse ei ole enam midagi teha kui ainult üks tüdruk on:D Pealegi ma ei vaja abi, aga tal oli raske sellest aru saada, et kuidas ma päevad läbi nende mõlemaga hakkama saan. Alguses ta ei tahtnud üldse kuskile minna, sets arvas, et äkki vajan midagi. Michele lõpuks ütles talle, et Anu saab väga hästi hakkama, sest ma teen päevad läbi kõike üksi.
Neil päevil ma kogesin, et kui on ainult üks laps, siis ei olegi midagi teha...nii lihtne. Ma arvan, et minu uueks väljakutseks on kolmikute eest hoolitseda:D keegi teab kellel on kolmikud? lol..
Siin kohal peangi manima, et ma ei saa aru naistest, kes kurdavad kui raske on ühe lapsega või kahe erinevas vanuses. Ma usun, et kindlasti on mingit moodi kõigiga raske, aga lihtsalt ...
Ilusat kevadet teile kõigile!! (L)
kolmapäev, 25. mai 2011
esmaspäev, 16. mai 2011
Greenville, SC, 14.05.2011
See oli järjekordselt üks erakordeselt lõbus ja huvitav nädalavahetus. :) Klassis on meid koos minuga kokku 8 õpilast (kõik tüdrukud). See nädalavahetus oli pühendatud kunstile. Külastasime kunsti muuseumi ja festvali, mis toimus sel ajal linnas. MA EI OSKA SIIA KIRJUTADA EESTI KEELES KORREKTSELT KÕLAVAT LAUSET. Tean mida öelda tahan, aga ei oska seda sõnadesse panna. Peas jookseb ringi ainult inglise keelne lause:(
Tänav oli vähemalt kilomeeter ja rohkem ning mõlemalt pool äätes olid kunstike telgid püsti, kus nende maalid sees...Minu ülesandeks oli leida kunstik, kelle tööd mulle meeldiavad ja teda intervjueerida. Valisin Robert Flower ja Bryan Keith Smith.
Kunsti muuseumis käisime vaatamas Andrew Wyeth``i näitust ning kuulasime tema tütretütre loengut. Aus olla, siis see oli väga huvitav:) Selgitas tema maale ja kuidas ta neid tegi...kus kohast modellid leidis jne..
Linnamuuseumis käisime kuulamas ja vaatams Catawba indiaanlaste elu ja nede töid. (nad teevad väga ilusaid savist asjakesi)
Laupäeva õhtul läksin tüdrukutega välja ehk siis baari ja klubisse. (Taani, Rootsi ja Saksamaa tüdrukutega) Nalja sai kõvasti. Seal on üldse palju sakslasi, sest seal on BMW tehas. Järjekordselt veendusin sellest kui lahked ja sõbralikud võivad inimesed olla ning abivalmid.
Ootan juba põnevusega järgmist nädalavahetust, et tagasi minna.
Kesklinn
Tänav oli vähemalt kilomeeter ja rohkem ning mõlemalt pool äätes olid kunstike telgid püsti, kus nende maalid sees...Minu ülesandeks oli leida kunstik, kelle tööd mulle meeldiavad ja teda intervjueerida. Valisin Robert Flower ja Bryan Keith Smith.
Kunsti muuseumis käisime vaatamas Andrew Wyeth``i näitust ning kuulasime tema tütretütre loengut. Aus olla, siis see oli väga huvitav:) Selgitas tema maale ja kuidas ta neid tegi...kus kohast modellid leidis jne..
Linnamuuseumis käisime kuulamas ja vaatams Catawba indiaanlaste elu ja nede töid. (nad teevad väga ilusaid savist asjakesi)
Laupäeva õhtul läksin tüdrukutega välja ehk siis baari ja klubisse. (Taani, Rootsi ja Saksamaa tüdrukutega) Nalja sai kõvasti. Seal on üldse palju sakslasi, sest seal on BMW tehas. Järjekordselt veendusin sellest kui lahked ja sõbralikud võivad inimesed olla ning abivalmid.
Ootan juba põnevusega järgmist nädalavahetust, et tagasi minna.
kolmapäev, 4. mai 2011
Mis siis vahepeal toimunud on..
Saime lõpuks arvuti jälle töökorda ja otsustasin, et pean vist natuke ikka kirjutama ka. Enne ära tulekut sai ju lubatud, et täidan oma blogi regulaarselt (mis hetkel ei tule küll eriti hästi välja). :)
Arvuti oli megalt viiruseid täis..Ostsime uue Norton viiruse programmi ja mina installisin arvutisse ja sain jälle ta töökorda.
Esmaspäeval pidin mootorpaadiga sõitma meie kodust Hilton Headi paadisilla juurde, et saaksime paadi veest välja ja koju tuua. Jassen sõitis autoga sinna ja mina võtsin paadi. (kui tekib küsimus, et miks mina autoga ei läinud, siis treiler oli järel ja tagurpidi vette ma sellega tõesti tagurdama ei hakka).
Tagasi miu sõidu juurde nüüd. Selles kohas kuhu ma minema pidin olen käinud korduvalt wake-boardinguga sõitmas ja veel eelmine õhtugi käisin sõitmas ja proovisin ka barefootingut (see on kui paljaste jalgadega sõidad vee peal) Vägev! aga nõuab harjutamist.
Ühesõnaga ma suutsin järvel ära eksida:D Kohati hakkas täitsa hirmus. Kirjeldasin Jassenile kus ma olen ja tema küsis kus pool päike on jne...eks ma siis tema juhatuste järgi sõitsin., aga see oli mul esimene kord päris üksi olla. Otsustasime, et ma sõidan tema sõbra juurde ja ta juhatab mind õigesse kohta.
Enne kodust minemist veel küsisin, et mis siis saab kui ära eksin, vastas mulle, et siis naerata ja ole võluv. Seda ma tegingi! :) Lõpuks jõudsin õigesse kohta ja mis välja tuli oli see, et ma olin kogu aeg seal olnud, aga ma lihtsalt ei teinud ühte parem pööret ümber väikse saare nurga:) vähemalt oli lõbus ja naljakas:D
Laupäeval käisin võistlustel, jooksin 5 kilomeetrit. Aeg oli 29 minutit. Osavõtjaid oli kuskil 500 ringis, mina olin 232. Usun, et esimese korra kohta pole paha.
Täna tuli Michele ema 2,5 nädalaks külla.
Enne starti
Lõpp:)
Arvuti oli megalt viiruseid täis..Ostsime uue Norton viiruse programmi ja mina installisin arvutisse ja sain jälle ta töökorda.
Esmaspäeval pidin mootorpaadiga sõitma meie kodust Hilton Headi paadisilla juurde, et saaksime paadi veest välja ja koju tuua. Jassen sõitis autoga sinna ja mina võtsin paadi. (kui tekib küsimus, et miks mina autoga ei läinud, siis treiler oli järel ja tagurpidi vette ma sellega tõesti tagurdama ei hakka).
Tagasi miu sõidu juurde nüüd. Selles kohas kuhu ma minema pidin olen käinud korduvalt wake-boardinguga sõitmas ja veel eelmine õhtugi käisin sõitmas ja proovisin ka barefootingut (see on kui paljaste jalgadega sõidad vee peal) Vägev! aga nõuab harjutamist.
Ühesõnaga ma suutsin järvel ära eksida:D Kohati hakkas täitsa hirmus. Kirjeldasin Jassenile kus ma olen ja tema küsis kus pool päike on jne...eks ma siis tema juhatuste järgi sõitsin., aga see oli mul esimene kord päris üksi olla. Otsustasime, et ma sõidan tema sõbra juurde ja ta juhatab mind õigesse kohta.
Enne kodust minemist veel küsisin, et mis siis saab kui ära eksin, vastas mulle, et siis naerata ja ole võluv. Seda ma tegingi! :) Lõpuks jõudsin õigesse kohta ja mis välja tuli oli see, et ma olin kogu aeg seal olnud, aga ma lihtsalt ei teinud ühte parem pööret ümber väikse saare nurga:) vähemalt oli lõbus ja naljakas:D
Laupäeval käisin võistlustel, jooksin 5 kilomeetrit. Aeg oli 29 minutit. Osavõtjaid oli kuskil 500 ringis, mina olin 232. Usun, et esimese korra kohta pole paha.
Täna tuli Michele ema 2,5 nädalaks külla.
Enne starti
Lõpp:)
Tellimine:
Postitused (Atom)